Retk Melbourne'st Sydney'sse

Tere taas! Jõulud on möödas ja uue aasta ärevus hakkab tulema. Kirjutan praegu seda postitust suure rahvamassi keskelt Sydney ooperimaja juurest, et viia teid kurssi sellega, mida kõike oleme korda saatnud pärast jõule.

Nagu mujal maailmas (eelkõige ingliskeelsetes riikides) kohane, tähistatakse jõule 25. detsembril. Sel puhul läheb vist terve Austraalia randa.. Juuakse kõvasti õlut (mille külmakastides hoidmiseks ostetakse tanklad jääst tühjaks), ollakse päkapikumütside, põdrasarvede vms tobedaga rannas pere ja/või sõprade seltsis..

Mäletate ehk sellest rannast pilti mu varasemast Melbourne postitusest? Eelmine kord oli see täitsa tühi võrreldes jõulupäevaga:

Bikiinides päkapikk vees^^

Nagu ilmselt aru saite, oma jõulupäeva veetsime taas Melbourne kuurortit St Kildat külastades (põhiliselt maitsva sushi tõttu). Saime ka teada, et igal ööl vahetult pärast päikseloojangut kõlastavad ühte muuli juures olevat randa väiksed külalised Antarktikast - 30 cm pingviinipoisid.

Sättisime end ootama juba paar tunnikest varem.

Pimeduses avanes selline kaunis vaade Melbourne südalinnast:

Umbes poole kümne paiku oligi pingiviinide paraad kohal! 

Pärast mõningaid ebaõnnestunud katsetusi pingusid pildi peale saada, õnnestus mul neist saada kahjuks päris kole pilt (aga midagi siiski):

Näete, pinguuu!!?

 Ööpimeduses auto juurde vantsides avastasime vist maailma kõige lärmakama ja s'tasema jõulupeo... Õllesummerilgi pole vist nii hullu olukorda..

Lademetes prügi vahel lösutav päkapikk:

Loomulikult enne Melbournest lahkumist pugisime oma kõhud täis maailma parimat sushit ja seadsime rattad Austraalia pealinna Canberra poole veerema.

Canberra on väike ja suhteliselt mõttetu vaikne linn. Seal asuvad Austraalia tähtsad riigiasutused, rahvusgaleriid jms. Lisaks on seal täiesti arusaamatu liiklus, mõnel ristmikul jäime lausa nõutult seisma, mõtiskledes, kuidas parempööret sooritada..

Elusalt ja ilma kuhugi autoga põrkamata saime me õnneks liigeldud. Et oma Canberras käiku mõttekamaks muuta, käisime ära Australian War Memorialis ehk marusuures sõjamuuseumis. Varem ma kusjuures ei teadnudki, kui suur roll Austraalias maailmasõdades oli. Nt protsendiliselt hukkus Esimeses maailmasõjas austraallasi sama palju kui sakslasi! 

Võtsime pooleteisetunnise tasuta tuuri giidiga ja oli väga huvitav!

Teises maailmasõjas hukkunud austraallaste sein

Ossu poseerimas War Memoriali ees

 Juba samal õhtul keerasime rooli tagasi ookeani poole ja pärast väga põnevaid serpentiine mägedes ning vihmametsades jõudsime Pebbly beach'ile, kus kuuldavasti hüppavad kängurud rannas vabalt ringi.

Ranna poole marssides olime isegi närvis, et äkki kuramus polegi ühtegi ruud, aga kohale jõudes olime lausa üllatunud, kui palju neid seal ringi põrkas ja muru näsis.

Alljärgnevalt väike sügamise seeria:

Kui mõnus on kõhtu sügada...

...vahele jäin! Mis sa vahid?

... no vahi siis, raisk! Sügan end edasi, mõnna mõnna!

Seda reaalselt oleks võinud filmida, ta lihtsalt oli nii osav ^^

Kängurupoisid päikseloojangu taustal :)

Järgmise päeva projektiks oli meil külastada randa, mis Guinessi rekordiraamatu kohaselt on maailma valgeima liivaga rand - Hyams beach!

Eks vaadake ise:

Lõunasöögiks sõitsime hoopiski tagasi sisemaale taas läbi iiveldamaajavate mägiteede. 

Sihtpunkt: Maailma Kõige Paremate Pirukate poodi.

Kohale jõudes oli rahvast nagu murdu ja enamus pirukad otsas. Ossu sai veiseliha- ja õllemaitselise, ma pärast mõningast ootamist kreemise kanapiruka.

Päris hästi mekkis!

Pirukat nosimas

Meie rännak jätkus tagasi ookeani äärde, kus käisime vaatamas blowhole ehk kaljudes paiknevaid auke, kust suurema laine tulles vesi suurelt välja purskab.

Väike blowhole

Suur blowhole. Vaadake, kui väiksed on inimesed selle taustal!

Tee kulges edasi mööda idaranniku-äärseid külakesi ning linnu. 

Ühel hommikul sõime hommikust sellise vaatega basseini ääres. Bassein ise oli merevett täis - see oli lihtsalt kalju sisse ehitatud auk, kus inimesed rannas ujuda saaks, ilma, et soolane laine koguaeg üle pea tõmbab.

Ja nägime muuhulgas sellist silti ühe vaateplatvormi ääres. Kõik keelatud!

Päris Sydney külje all mööda Grand Pacific Drive'i sõites on üks lõik silla peal - Sea Cliff Bridge. 

Ossu ronis täitsa alla ja mööda kive, et sellist pilti saada:

On ju äge^^

 Tee peale jäi ka paragliding'u tegijate plats väga ilusa taustaga:

Tahtsime väga ka õiget Aussi fish'n'chipsi kuskil rannakülas süüa, ent lasime pidevalt õige võimaluse mööda. Mereande friikatega saime lõpuks mugida Sydney külje all.

Nämmi!

Toidupildiga selleks puhuks lõpetan, loodan, et teiegi laud on täna lookas!

Head vana-aasta lõppu!

Muide järgmises postituses elamused ühest maailma suurimast ilutulestikust ;)

Jõululaupäev meie moodi

Täna öösel ööbisime kuuselaadse puu all ja hommikuks oligi jõuluvana toonud sinna pakid. Suurem neist oli Ossule: suur punane kast, milles oli lausa 30 coca-cola purki! Teine oli mulle, mis sisaldas mu lemmikut trenniajakirja. Nii Ossu kui mina olime oma tagasihoidlikes jõulukingitustes pettunud, aga õnneks avastasime puu alt ka kolmanda paki, mis oli hästi pisike ja varem suurte kingituste taga peidus olnud. Tegime selle lahti ja lugesime: surfi voucher! Ohhoooo, tuleb sellest alles päev :D

Varavalges asusime rühkima ranna poole ja pärast mõningaid õpetussõnu kuival maal, oli aeg nina soolast vett täis lasta.

Vapralt lainete poole marssimas

Kuidas see surfivärk siis õieti käib?

Esmalt tuleks hüpata lauale, nägu surfilaua "nina" pool ja varbad kinnitumas laua tagumise serva ehk "saba" külge. Seejärel tuleb oodata õiget lainet ning selle lähenedes peab hakkama kätega kõvasti aerutama. Kui laine juba varbaid puudutab, tuleb teha 4-5 kiiret tõmmet ja siis ideaalis püsti karata. Juhtiv jalg ees ja teine taga. Ja siis tuleb mõnus liug! 

Stiilinäide:

Ossu aerutamas...

...Ossul üks põlv laual ja teine koib juba püsti...

...ja voblaaa! püsti ta ongi!

Rõõmsalt rannale veeremas

Kuidas meil see lainetega võitlemine läks?
Ossul tuli see surfamise värk eriti hästi välja, peaaegu iga normaalse laine peale sai ta püsti.
Kuna ma suurte ookeani lainetega just sina peal ei ole, sain terve päeva kohta vaid mõned korrad püstiselt liuelda. Lõbus oli ikkagi, mis siis, et enamuse ajast laine mu pea-alaspidi laua alla lükkas ja oma soolaveega lämmatas :D

Kokkuvõttes: esimese korra kohta tublid sooritused.

Beach swag ;D

 Kui päevake õhtusse hakkas veerema, olime surfamisest juba nii läbi, et viskasime liivale kõhuli "liivamemme" tegema:

Meie liivamemm näeb küll rohkem nagu Lotte välja...

Toimus ka võitlus kuuemeetrise haiga:

(Ärge muretsege, sain Ossu päästetud hai lõugade vahelt!)

Pärast näljastena linna vahel kõmpides märkasime sellist vahvat jõulukuuske:

Päike, liiv ja meri - jõulud Austraalia moodi

Leidsime ühe itaalia restorani hoopiski naabelinnast Torquay'st, kus plaanisime ennast (nagu jõululaupäeval kombeks) ägisema süüa:

Viie juustu pizza mingite magusate marjadega

Ossu lasagne'le parmesani peale raputamas

 Restoranist pidime tõesti välja veerema: kõht sai lihtsalt nii täis!
Nautisime ilusat jõuluõhtut rannas töllerdades restoranist kaasa saadud pulgakommidega ja rääkisime kodustega, kes alles ärkasid..

Sellised tagurpidi jõulud meil sel aastal olidki!

Loodame, et teie omad tulevad rohke söögi ja vahvate kingitustega, häid jõule :)

Jõuluvaheaeg mööda Great Ocean Road'i

Tervitused lõunaookeani äärest!

Oleme otsapidi jõudnud Austraalia alumisse serva. Tulime siia veerema mööda Suurt Ookeani Teed - Great Ocean Road, mis on maailma suurim sõjamonument (pühendatud Esimeses Maailmasõjas sõdinud austraallastele) väga mõnusate randade ja ilusate vaadetega.

Järjekordselt on tegemist säästureisiga, sest nii veerevad Kuldmunad! Magame autos, ärgates pidevalt erinevate häälte ja valgusvihkude peale üles, kartes, et ilmub välja mõni ranger (korravalvur) või backpackerite killer (hahaa, ei hakka ära tõlkima seda väljendit :D). Siin ei tohi autos kuskil magada, trahvid pidid päris pirakad olema. Loodame parimat :)

Tee peal oleme näinud ilusaid kivimürakaid, erksiniseid randu, vihmametsi, känguruid, koaalakarusid ja isegi vihma. Kuna läpaka akut pole raisata, siis pildid räägivad enda eest (ja neid on palju!) :

Minu isiklik koaala!

Ossu lemmikkoht sellel teel^^

Kes elab kiviaugu sees?

 Ookeani kohta peaks mainima, et annab kohe tunda, et Antarktika pole väga kaugel. Keset Austraalia suve tipphetke, ajab see vesi värisema, isegi kui ainult varbad on sees :)

Mõned kangelased (loe: sakslased) ikka suudavad ilma trikoode ja kalipsodeta seal siiski liguneda. Me suutsime kõige palavamal päeval paar sulpsatust ainult teha. Ossu on selles osas natuke vapram.

Ossu lustimas külmas vees

Trepp viis ilussse koopasse- Grotto

Esimene öö kohe viibisime vaatamisväärsuse London Bridge'i parklas. London Bridge oli veel 25 aastat tagasi maaga ühenduses. Lagunes ta ära ühel ilusal jaanuaripäeval, jättes maailma kõige uuemale saarele kaks hirmust värisevat turisti, kes veidi hiljem helikopterig päästeti. Vot.

Kahju on sellest, et ööbisime ise seal parklas, samal ajal kui all rannas toimus pingviinide marss... mida me kahjuks ei näinud. Järgmine päev nägime silti ja pisikesi jalajälgi rannaliival.

London Bridge

Hommikusöögiks kohta otsimas..

... ja koht leitud (2m eemal) :D 

Seiklus jätkus:

The Arch ehk Kaar

Port Campellis tegime väikse jalgsimatka ilusate vaadetega. Pärast sulpstasime vette! Ja siit rannast leidsin mina ka oma vägeva sõrmuse :)

Alumisel pildil näete Loch Ard Gorge'i, kus vanasti puulaevad pidevalt karile sõitsid. See rand kaljude vahel on selle poolest kuulus, et kunagi aastl 1800-midagi pääsesid kaks noort ühest laevahukust ainukesena eluga ja pääsesid tänu sellele, et poiss mööda kaljuserva üles ronis abi kutsuma. Jälle tore fakt :)

Ja hakkavad pihta need apostlid! Esimesed kaks (kolmas keskel, hihiii):

Kaksteist Apostlit on Great Ocean Road'i kõige suurem vaatamisväärsus. Olles neid nüüd läbi turistide hordi näinud, ei ütleks, et nad kuidagi ilusamad oleks kui nt Arch või London Bridge..

Ja ülejäänud viis (jeps, neid on tegelt mingi 7):

Tadaaa^^

 Ühes ööbimiskohas võtsime vihmasabinaga ette retke alla randa ja kõmpisime pärast 384 trepiastet üles tagasi. Hea trenn!

Järgmisel päeval seiklesime vihmametsas, võideldes ämblikuvõrkudega:

Austraallased joovad igal pool kohvi. Isegi rannas! Proovisin järele - täitsa mõnus oli kohvi lürpida ja surfareid vaadata :)

Great Ocean Road'ilt veel rohkem mere poole maha keerates jõudsime teele, kus inimesed olid autodest välja roninud ja vahtisid koos kaameratega puude latvade poole. Peatusime meiegi ning hakkasime ka uudistama ning luuskima ega näinud midagi. Küsisime teiste turistide käest, et mida nad seal uurivad ja saime teada, et koaalat!

Pärast pildistamist jätkasime oma sõitu kiirusega 20 km/h üles vahtides ning avastasime, et see on lausa koaalamets- nägime vähemalt 10 koaalat :)

Nummi-nummi-mõmmi^^ 

Põrutasime aga mööda ookeani teed edasi ja ühelt vaateplatvormilt saime sellise võtte Great Ocean Road'ist ja taevasinisest ookeanist:

 

Matkasime ka ühe kohustusliku kose - Erskine Falls'i - juurde. Peaaegu selle alla kohe. See oli meie teel ainuke kosk, kust päriselt vett alla ka kohises:

Ossu siplemas

 Jalutasime ka ookeaniäärsete linnade randades ja jahisadamates.
Siin Ossu lösutab ja vaatab ookeani, prilliklaasid sinised :D

Kuna sõitsime Great Ocean Road'i tagurpidi (Adelaide poolt Melbourne suunas, mitte algusega Melbsist), siis nägime selle alguse silti hoopis tee lõpus:

Mälestusmärk, millest oli raske teha pilti, ilma, et kellegi Ching-Chungi või Muhamedi pea ka peale ei jäänud :D

 Turismibussidel oli aga see punkt esimeseks peatuseks ja nii nad mälestussamba juurest alla ookeani äärde jõudes asusid pilte plõksima nii endast (ehk siis moodsalt öeldes selfisid) kui ka sõpradest.

Pildi eesmärk oli teha viisakas jäädvustus jäädvustavatest asiaatidest, aga Ossu jäi ka peale :D

Täna jõudsime käia ka kuulsal Bells Beachil, kus toimub iga aasta maailma suurim surfivõistlus Rip Curl Pro. Päris hull rand oma kivimürakatega ja järskude lainetega. Seda randa algajatele surfaritele ei soovitatagi ja nii nägimegi päris proffide esitlusi:

Blogipostitusega selleks korraks kõik, aga surfamise lainel jätkame edasi järgmises postituses ;)

Seniks nautige halba suusailma ja mugige piparkooke, ilusat jõuluootust!